Kuidas kasutada ChatGPT-d ajurünnakul? Vaatame teadusuuringuid, kuulame eksperte ja jagame konkreetseid prompte.

ChatGPT kasutamine ajurünnakul
Whartoni ärikoolis korraldati loovustest, kus osales 200 üliõpilast ja tehisintellekt. Ülesandeks oli välja mõelda uudistoode, mis oleks üliõpilastele kättesaadav alla 50 dollari. Kui eksperdid valisid esitatud ideedest välja 40 parimat ideed, siis vaid viis neist ideedest olid üliõpilaste loodud, ülejäänud 35 olid pärit ChatGPT-st.

Hiljuti ajakirjas Scientific Reports avaldatud teine teadusuuring leiab, et tehisintellekt, eriti ChatGPT4, suudab loovustestides keskmist inimest edestada. Tõsi, täna veel ei edesta tehnoloogia kõige loovamaid inimesi.

Need on ainult kaks näidet uuringutest, kus on võrreldud inimese ja tehisintellekti loovust ja jõutud järeldusele, et inimene hakkab alla jääma. On siis olukord tõesti selline, et ajurünnakuid pole enam vaja endal teha, sest keelemudel teeb kogu töö ära?

Mida need uuringud ChatGPT ja loovuse osas siis meile räägivad?

Selles, et tehnoloogia areng mõjutab tööturgu, pole kahtlust tööstusrevolutsioonist alates. Samas, alles paar aastat (või isegi kõigest aasta) tagasi usuti, et tehisintellekti mõju on esmajoones sinikraeliste töökohtadele - robot hakkab juhtima veoautosid ja tegema tehasetöid. Valgekraede töö osas usuti, et see juhtub kõige viimasena ja võib-olla mitte kunagi. Ja siis tuli ChatGPT.

Oleme Loovusaidas teinud erinevaid teste ja katsetusi ning jagame allpool oma tänast (november 2023) nägemust koos soovitustega kuidas ChatGPT ajurünnakul kasutusele võttta. See on muidugi kiirelt muutuv teema ning juba aasta pärast võib pilt olla sootuks teine. 

Tuleb nõustuda ühe eespool mainitud uuringu autori Simone Grassiniga Bergeni Ülikoolist, kes ütles: "Ma usun, et me elame ajaloolisel hetkel, kus meie suhtumine masinatesse on radikaalselt muutumas. Teadlasena usun, et meil on veel palju õppida selle osas kuidas inimene tehisintellekti kasutada saab. Veel paar kümnendit tagasi oli keeruline uskuda, et masinad suudaks pakkuda loovlahendusi, täna on areng nii kiire, et on raske ennustada, mis arengud lähima paari aasta jooksul juhtuda võivad."

Grassini meeskonna tehtud uuringus kasutati üldlevinud loovuse mõõtmise testi "Alternate Uses Task", mille käigus paluti nii inimestel kui tehisarul mõelda välja uusi ja unikaalseid kasutusviise järgmistele asjadele: köis, karp, pintsel ja küünal. Kokku osales testis 256 inimest (vanuses 19-40 aastat) ja kolm keelemudelit (ChatGPT3, ChatGPT4 ja Copy.Ai). Inimestel paluti 30 sekundiga luua nii palju ideid kui suudavad. Keelemudeli ülesanne oli luua teatud arv ideid (näiteks 3) ning kasutada nende väljendamiseks 1-3 sõna. Igat robitit testiti 11 korda.

Seejärel hinnati tulemusi kahel skaalal:
  1. Semantiline kaugus - mõõdeti kui kaugel erinevad vastused olid objektide tavalisest kasutusest.
  2. Loomingulisus - pimehindamisel (s.t. ei teatud, mis on inimeste ja mis AI loodud ideed) hindasid eksperdid ideede loovust 5-punktilisel skaalal.
Selgus, et nö keskmine tehisaru täidab alternatiivsete kasutuste ülesandeid paremini kui keskmine inimene - see on märkimisväärne saavutus. Siiski on täna veel nii, et inimestest osavõtjate paremik edestas kõiki testitud keelemudeleid.

AI kasutamine ajurünnakul

Kuidas neid tulemusi siis tõlgendada? 

Igal juhul on eespool kirjeldatud loovtestide tulemused märgilised, aga uuringu autorid soovitavad siiski asja rahulikult võtta. Grassini ütleb: 
"Usun, et inimesed ei tohiks ülehinnata, mida see reaalses maailmas tähendada võib. Asjaolu, et masin saab väga konkreetse loovusülesandega üsna hästi hakkama, ei tähenda, et masin toimiks hästi ka keerulistes töödes, mis hõlmavad loovust. Seda, kas need masinate "oskused" on reaalses maailmas ülekantavad või mitte, tuleb veel testida. Ma eelistan uskuda, et AI aitab tulevikus inimesi nende loomingulistes töödes, mitte ei asenda nende töökohti." 
Grassini lisab veel: "Ma arvan, et peaksime hakkama mõtlema tulevikule, kus inimesed ja tehisintellekti masinad saavad koos eksisteerida, mitte sellele, et masinad hävitavad meid või varastavad kõik meie töökohad."

Huvitav oli ka Grassini mõte, et inimese ja AI loovuse võrdlemises on jätkuvalt palju ebaselgust, sest teadlaste jaoks on AI nagu üks "must kast" - nad ei saa aru kuidas AI loovlahendusteni jõuab. Võib olla ei mõõdetud testis AI loovust, vaid hoopis mälu, sest äkki leitud ideed olid väljanopitud roboti treenimiseks kasutatud tekstidest ja millegi loova loomist ei toimunudki?

Mainitud uuringute valguses on kõlanud ka seisukohti, et nüüd piisab vaid ChatGPT avamisest, metoodika valimisest ja ülesande defineerimisest. Blogid kubisevad artiklitest kus jagatakse ka konkreetseid prompte, mis justkui peaks suunama AI kasutama sinu väljakutse lahendamiseks mõnda konkreetset loovustehnikat, näiteks: 
"Genereeri ideid kasutajate kaasatuse suurendamiseks meie platvormil. Kasuta selleks Kuue Mõtlemismütsi meetodit. Alusta Valge Mütsiga." 
Vaata rohkem selles stiilis näiteid siit artiklist "17+ ChatGPT advanced brainstorming prompts and concepts".

Meie testimised näitavad, et sellised promptid ei toimi piisavalt hea kvaliteediga. ChatGPT suudab küll päris hästi ette anda ühest või teisest metoodikast tulenevaid soovitusi, aga väljakutse lahendamiseks jääb konkreetsust veel väheseks. 

Teisiti öeldes - see kinnitab Grassini seisukohta, et loovust sisaldavate kompleksete ülesannete puhul on veel arenguruumi. Samal seisukohal on ka ChatGPT loonud firma Open AI tegevjuhi Sam Altman, kes ütles: „AI on üksikute ülesannete täitmisel palju parem kui mingi tervikliku töö tegemisel. AI suudab väikseid tükke suurepäraselt teha."

Kuidas siis ajurünnaku kontekstis ChatGPT-le neid üksikuid ülesandeid anda?

Valem on lihtne - sa ei jõua kuhugi kui palud lihtsalt häid ideid probleemi X lahendamiseks. Tulemused tulevad liiga üldised. Muide, see juhtub täpselt samuti ka inimestega ajurünnakul - võti on alati heas ülesandepüstituses.

Meie kogemus ütleb, et ChatGPT puhul tuleb kasutada mitut, üksteisele järgnevat prompti. Mõnikord on hea need ülesehitada loogilise tervikuna, kus üks kasvab välja teisest, teinekord aga sihilikult erinevatena, et "rünnata" väljakutset erinevate nurkade alt.

Ajurünnak koos tehisintellektiga

Toome allpool välja mõned ChatGPT promptid, mida oleme katsetanud ning mis on andnud häid tulemusi. Tegelikult põhinevad need promptid erinevatel loovustehnikatel, mida saab igas inimeste ajurünnakus ka kasutada.

Üks asi veel - meie oleme neid katsetanud inglise keeles, seega kui eestikeelsed tulemused ei rahulda, proovi ka inglise keeles. Ja muidugi kohanda promptides sisalduva taustainfot enda spetsiifikast lähtuvaks. Selguse mõttes lisasime iga prompti ette meie eesmärki kirjeldava fraasi.

Promptid:
  • Puhta lehe lähenemine: "Töötan X sektoris. Kui me peaksime täna oma tööstusharus nullist alustama, kasutades kõiki kaasaegseid tööriistu ja tehnoloogiaid, milline see välja näeks?"
  • Innovatsiooni otsimine (võib olla ka jätkuks eelmisele): "Kuidas meie ettevõte toimiks, kui seda juhiksid startupi juhid?" Siis vaheta valdkonda ja vaata, mis tulemused siis tulevad.
  • Ekstreemsete piirangute seadmine: "Meie turunduseelarvet kärbitakse 80%, aga meil tuleb siiski saavutada järgmisel aastal kahekordne kasv, kuidas me sellega hakkama saaksime?"
  • Kliendi ja toote muutmine: "Töötan turismisektoris, pakume seminariruume rendiks. Meie peamised kliendid on meeskonnad. Kui meie peamine sihtgrupp muutuks järsku diginomaadideks, kuidas muutuks meie teenus?"
  • Tulevikustsenaariumide loomine: "On aasta 2050. Millised võiksid olla meie valdkonna võimalikud väljakutsed ja kuidas saaksime neid juba ette ära hoida?"
  • Rohelised väljakutsed: "Kuidas meie äri toimiks, kui meile kehtestatakse kohustus saada aastaga süsinikuneutraalseks ettevõtteks?"
  • Eelduste tagurpidi pööramine: "Töötan turismisektoris, pakume seminariruume rendiks. Loetle kõik eeldused meie tööstusharu kohta. Nüüd, milline see välja näeks, kui igale eeldusele vastupidine oleks tõsi?"
Kasutame viimast ka ühe näitena, et veidi sügavamale sisse vaadata. Selle prompti peale andis ChatGPT mulle loetelu kaheksast eeldusest ja nende ümberlükkamise võimalustest. Esimene nendest oli:
"Eeldus: Seminari- ja koosolekuruumid on tavaliselt igav ja formaalne keskkond.
Vastupidine: Looge inspireeriv ja loov keskkond, kus seminariruumid on kujundatud innovatiivselt, kasutades erksaid värve, mängulisi elemente ja kaasaegset tehnoloogiat."
Ilmselt nõustud - see on hea vastus, aga veidi üldine, et tegutsema asuda. Tasub küsida jätkuküsimus, näiteks: 
  • "Arutame täpsemalt seda esimest ideed. Sa ütled, et me peaks looma inspireeriva ja loova keskkonna, kus seminariruumid on kujundatud innovatiivselt. Palun koosta nimekiri kümnest kõige olulisemast asjast, mida me peaks tegema, et meie seminariruum oleks inspireeriv."

Selle vastused tulevad juba oluliselt konkreetsemad. Vajadusel tuleb seda sammu teha mitu korda.

Muide, ChatGPT pole Google - sama prompt võib anda erinevaid tulemusi, seega tasub sama prompti ka mitu korda kasutada.

Kas selliste promptide kasutamisel teebki ChatGPT meie eest ajurünnaku ära?

Meilt on viimase aasta jooksul, et kas enam ajurünnakuid ei ole vaja, sest AI teeb kõik ära? Kuigi ChatGPT on loovam kui veel mõni aeg tagasi ka kõige optimistlikumad tavakodanikud uskusid, ei asenda ta tervet loovprotsessi. 

ChatGPT on hea vahend, et ideede genereerimise etapis luua lühikese ajaga suur hulk ideid, mida ei käsitleta valmis lahenduste, vaid heade ideede ehitusmaterjalina. Sellel on kahtlemata väärtus ja see on mingil määral ka ajasääst, kuid mainin siiski, et Loovusaida töötubades suudab näiteks 10-liikmeline meeskond 100 ideed ilma igasuguse AI-ta panna kirja 5-10 minutiga - see on metoodika tundmise küsimus.

Ajamahukass etapp on suure hulga ideede seast nende välja valimine, mis just selle organisatsiooni spetsiifikat parimal moel arvestavad. Seda ei suuda ChatGPT (veel?) teha - kiirust tal jätkuks, aga tal ei ole piisavalt taustainfot konkreetse organisatsiooni konkreetse väljakutse kohta. Me ei oska ka hetkel näha, kuidas seda infot oleks talle võimalik edastada - sageli ei tea me ka ise, mis osa oma teadmistest ja kogemustest me kasutame.

Sellele viitab ka Jaan Aru: "Tehisnärvivõrgus toimuvad protsessid on väga palju lihtsamad, kui need, mis meie ajus toimuvad." Aru ütleb ka, et me ülehindame tehisaru, aga teiselt poolt me alahindame iseenda aru - me ei märkagi seda, kui hästi meie aru töötab, ei saa aru, millised tohutult ägedad ja keerukad protsessid on selle taga.

Veel üks oluline vastuargument ajurünnakute ainult AI põhiseks muutmisele - meeskonnaga ajurünnaku tegemise üks suur väärtus on ka kaasamine ning sellega tekkiv omaniku tunne - see on MINU idee, mida me ellu viime. Selline koosloomes tekkiv omanikutunne on asjade ära tegemisel võtmetähtsusega.

Mida meie kokkuvõtvalt siis soovitame?

Soovitus on lihtne - kasuta ChatGPT-d töövahendina, aga ära asenda seniseid ajurünnakuid, vaid muuda AI abil need tõhusamaks.

ChatGPT näol on tegemist suurepärase töövahendiga, mida saab kasutada kas vestluspartnerina, kes aitab süsteemselt tervikule otsa vaadata või hoopis ideede käivitajana kui pead sukelduma uude teemasse. Kummalgi juhul ei maksa oodata valmislahendusi, aga väärt kokkuhoiu ajas annab see igal juhul.


P.S. Käesoleva postituse pildid on loodud Canva AI piltide loomise tööriistaga Magic Media.


Kui otsustate eelnevast hoolimata genereerida ideid vanamoodsal viisil ja koos meeskonnaga, siis parim koht selleks on meie ajurünnakustuudio - siin saate uusi lahendusi otsida, ööbida ja kvaliteetaega veeta.